Võta ühendust

info@huum.eu
+372 5666 7699

Ventilatsioon

Hea sauna saladus on läbimõeldud ventilatsioonilahendus. Õhuvahetussüsteemi planeerimine on aga sageli alahinnatud etapp saunehituses. Hapnikurikas õhk saunas on sama oluline kui kerise võimsus, kivide kogus või lava laius ja kõrgus. Korraliku õhuvahetuseta leiliruumis tekib õhupuudus ning laval olemine muutub ebamugavaks. Valesti ventileeritud ruumis õhk kihistub ning temperatuur lava alumistel astmetel langeb.

Halvasti planeeritud ventilatsiooni tõttu tekkiv temperatuuri kõikumine ja õhu kihistumine leiliruumis on üks saunades enim levinud ehitusvigu.

Küttekollet valides on kasulik mõelda kohe ka sauna ventilatsioonile. Õhuvahetuse lahendus saunas johtub kerise tüübist ja kogu hoone ventilatsioonist. Sauna ventilatsioon koosneb minimaalselt kahest, reeglina kolmest osast:

  • sissepuhe
  • väljapuhe
  • tuulutus

Ventilatsioonilahendus sõltub sellest, kas hoones toimib loomulik õhu sisse- ja väljavool või on ruumides sundventilatsioon. Üldiselt kehtib põhimõte, et õhu sissevooluava peaks asuma kerise lähedal ja sellisel kõrgusel, kus värske õhk kokkupuutes kerisega soojeneb ning osaleb õhuringluses.

 

Õhuvahetuse lahendus johtub kerisetüübist

Leiliruumi õhuvahetus peab lähtuma konkreetsest kerisetüübist. Kõigepealt on oluline eristada, kas tegemist on elektri- või puuküttekerisega. Saunaahjuga peab omakorda vahet tegema, kas kütmine toimub leiliruumist või sauna eesruumist.

Samuti sõltub ventilatsioonilahendus kerise ehitusest. Ventilatsiooni seisukohast tuleks vahet teha kahte tüüpi keriste konstruktsioonidel: külgedelt suletud ja külgedelt avatud kerised. Külgedelt suletud kerised ehk tavakerised on õhuläbivooluga ning kivid asuvad kerise peal. Kõige levinum tüüpviga tavakeristega saunades on ehitada sissetuleva õhu ventilatsiooniava kerise keskosa kõrgusele. Sellisel juhul sissetuleva õhu soojenemine on takistatud ja piisavat õhuringlust ei teki. See põhimõte kehtib nii elektri- kui ka puukütte tavakeristega.

Külgedelt avatud ehk võrkkerist iseloomustab suur kerisekivide hulk ning kivid asetsevad õhule kerise südamiku ümber. Nii on küljepealt sissetulev õhk koheselt kuumade kerisekividega kontaktis, soojeneb ning kerkib üles.

SUNDVENTILATSIOON

Sundventileeritud saunas on elektri- ja läbi seina köetava puuküttekerise ventilatsioonilahendused samasugused. Leiliruumist köetava puukütteahju ventilatsiooni tuleb eraldi käsitleda.

SUNDVENTILATSIOONSISSEPUHEVÄLJAPUHETUULUTUS

VÕRKKERIS

TAVAKERIS

ELEKTRIKERIS / PUUKÜTTEGA LÄBI SEINA KÖETAV SAUNAAHI

kerise keskosas või kõrgemal(≥40 cm)

kerise alaosas (õhuvõtu tsoonis) või kohal (≤10 / ≥80 cm põrandast)

vastasseinas (≤60 cm põrandast)

kerise vastasseinas lae all seinas

PUUKÜTTEGA SAUNAAHI

kerise keskosas või kõrgemal(≥40 cm)


NB
: Ventilatsiooniava peaks asuma kolde suudmest teiselpool kerist!

kerise alaosas (õhuvõtu tsoonis) või kohal (≤10 / ≥80 cm põrandast)


NB
: Ventilatsiooniava peaks asuma kolde suudmest teiselpool kerist!

vastasseinas (≤60 cm põrandast)

kerise vastasseinas lae all seinas

Siin on ülevaatlikud joonised, mida selgitame allpool täpsemalt.

SISSEPUHE

Tavakerisega saunas on sissepuhkeks kaks erinevat lahendust. Üks võimalus on ehitada sissepuhkeava kerise kohale (alates 80 cm kõrgusele). Siis langeb sissetulev tihedam külm õhk kerisele, soojeneb, liigub üles ja osaleb õhuringluses. Kui on tegemist õhu läbivooluga kerisega, on teine võimalus juhtida õhk kerise alla.

Võrkkerisega leiliruumis tuleks juhtida õhk kerise kütvasse osasse. Sissepuhe peaks asuma kerise keskosa juures (alates 40 cm) või kõrgemal.

Olenemata sellest, kas tegemist on pealiskivi- või täiskivi puuküttekerisega, peab sissepuhkeava asuma kolde suudmest teiselpool kerist. Vastasel korral liigub külm õhk kohe saunaahju suudme kaudu välja.

Sundventilatsiooniga ruumis vajab puuküttega saunaahi põlemiseks eraldi põlemisõhku.

Kütmisõhuava peab asuma kerise suudme lähedal. Puuküttekerisega tuleb jälgida tootjapoolset põlemisõhuava ristlõike nõuet.

VÄLJATÕMME

Õhu väljatõmbeava peaks asuma kerise vastasseinas umbes teise lavaastme kõrgusel (kuni 60 cm). Nii jääb väljatõmbeava orienteeruvalt laval istuja labajalgade taha. Väljatõmme võib asuda ka sissepuhkest allpool. Kõrgus pole siinkohal oluline, sest väljatõmbe tekitab sundventilatsioon ja see ei sõltu iseeneslikust õhuvoolust.

 

Lõpptuulutus

 

Kõikidel saunadel peab olema lõpptuulutus- ehk sekundaartuulutusava. Nagu nimetuski ütleb, peaks seda kasutama just lõpptuulutuseks pärast sauna. Lõpptuulutusava on võimalik avada ka leilikordade vahel, kui leiliruumis on olnud korraga palju inimesi ning tekib liigne niiskus või õhupuudus. Kuid saunatamise ajal peaks tuulutusava olema suletud. Vastasel korral tekib soojuslik kihistumine ning leilitaja jalad jäävad jahedasse. Lõpptuulutusava peaks asuma küttekehast eemal, sauna laes või lae all seinas.

 

Sundventilatsiooni seadistamine vajab professionaali kätt

 

Sundventilatsiooni planeerimisel, ehitusel ja seadistamisel soovitame kasutada professionaalide abi. Sundventilatsiooni valel toimimisel tekkivad alarõhud võivad põhjustada puuküttekolletega saunades vingugaasi, mis on eluohtlik. Sundventilatsioon pakub saunaehitusel palju võimalusi. Üks nendest on teha väljatõmme läbi duširuumi. See lahendus aga vajab spetsialisti – kogu hoone ventilatsiooni tuleb vaadelda ühtse tervikuna.

ISEVOOLNE VENTILATSIOON

Isevoolses saunas on elektrikerise ja läbi seina köetava puuküttekerise ventilatsioonilahendus samasugune ning leiliruumist köetava puuküttekerisega erinev.

ISEVOOLNE VENTILATSIOONSISSEPUHEVÄLJATÕMMETUULUTUS

VÕRKKERIS

TAVAKERIS

ELEKTRIKERIS / PUUKÜTTEGA LÄBI SEINA KÖETAV SAUNAAHI

kerise keskosas (≤40 cm põrandast)

kerise alaosas (õhuvõtu tsoonis) või kohal (≥80 cm põrandast)

vastasseinas vähemalt 20 cm kõrgemal kui sissevool (≤60 cm põrandast)

kerise vastasseinas lae all seinas

PUUKÜTTEGA SAUNAAHI

kerise keskosas (≥40 cm põrandast)


NB
: Ventilatsiooniava peaks asuma kolde suudmest teiselpool kerist!

kerise alaosas (õhuvõtu tsoonis) või kohal (≥80 cm põrandast)


NB
: Ventilatsiooniava peaks asuma kolde suudmest teiselpool kerist!

ahi toimib ise väljatõmbena

kerise vastasseinas lae all seinas

Siin on ülevaatlikud joonised, mida selgitame allpool täpsemalt.

SISSEPUHE

Elektrikeris ja läbi seina köetav puuahi

 

Tavakerisega isevoolses saunas peaks õhu sissevooluava asuma põranda ligi, kerise alumise õhuvõtu tsooni kõrgusel. Nii liigub sissetulev õhk kerisesse, kus see soojeneb ja tekitab õhuringluse. Teine võimalus on ehitada õhu sissevooluava kerise kohale (alates 80 cm).

Võrkkerisega leiliruumides peaks õhu sissevooluava asuma kerise keskosa kõrgusel (maksimaalselt 40 cm põrandast) mitte kõrgemal.

 

Samast ruumist köetav puuahi

 

Tavalise puuküttekerisega peaks sissevooluava asuma kerise alumise õhuvõtu tsooni kõrgusel. Oluline on jälgida, et õhuava asuks teiselpool kolde suuet. Muidu liigub sissetulev külm õhk kerise kaudu välja õhuringlust tekitamata. Teine võimalus on, et sissevooluava asub kerise kohal.

Võrkkerisega peaks õhu sissevooluava asuma kerise keskosa kõrgusel (alates 40 cm) või kõrgemal.

VÄLJATÕMME

Õhu väljavooluava elektrikerise ja läbi seina köetava puuahjuga peaks asuma leiliruumi vastasseinas ning vähemalt 20 cm võrra kõrgemal kui sissevool, kuid lava teisest astmest madalamal (kuni 60 cm).

Samast ruumist köetav saunaahi toimib ise väljatõmbena.


Lõpptuulutus

Kõikidel saunadel peab olema lõpptuulutus- ehk sekundaartuulutusava. Nagu nimetuski ütleb, peaks seda kasutama just lõpptuulutuseks pärast sauna. Lõpptuulutusava on võimalik avada ka leilikordade vahel, kui leiliruumis on olnud korraga palju inimesi ning tekib liigne niiskus või õhupuudus. Kuid saunatamise ajal peaks tuulutusava olema suletud. Vastasel korral tekib soojuslik kihistumine ning leilitaja jalad jäävad jahedasse. Lõpptuulutusava peaks asuma küttekehast eemal, sauna laes või lae all seinas

OF SAUNA

Hakka edasimüüjaks

Täida vorm ja me võtame sinuga ühendust, et arutada edasisi koostöövõimalusi.



    Contact form