Saunaviha valmistamine aitab loodusega luua ühenduse ning saunaskäigu muuta lõõgastavaks kogemuseks.
Leil ja vihtlemine kuuluvad lahutamatult Eesti saunakultuuri. Vihtlemine algab saunaviha valmistamisest, millega nahka õrnalt saunas silitatakse.
Allolev juhend õpetab sulle viha tegemist, mille jaoks saime väärtuslikke teadmisi Mooska taluperenaiselt ja pühendunud suitsusaunakultuuri hoidjalt Eda Veerojalt.
Mis on saunaviht?
Saunaviht võib esialgu kõlada võõralt, kuid tegelikult on see lihtne ja tähendusrikas abivahend, mida kasutatakse saunas.
Saunaviht on pehmete lehtedega okste kimp, mis on kokku seotud harjataoliseks pundiks.
Kui sa lõõgastud kuumas saunas, kasutatakse vihta õrnalt keha patsutamiseks või silitamiseks. Vihtlemine parandab naha ja lihaste enesetunnet ning vabastab rahustavaid taimelõhnu.
Eda Veeroja sõnul ei ole vihtlemine ajalooliselt iga saunaskäigu juurde kuulunud. Pigem on vihtlemine olnud osa ravitsemisest või kommete pidamisest.
„Okste murdmiseks metsast peab olema tõsine põhjus,“ ütleb ta. “Loodusesse tuleb alati suhtuda austusega,” lisas Veeroja.
Miks võiksid saunas vihelda?
Saunaviha kasutamise põhjus peitub selle tugevatoimelises mõjus nii kehale kui meelele.
Lehtede õrn patsutamine ergutab nahka, parandab vereringet ja aitab kehal pingetest vabaneda. Samal ajal mõjuvad lehtedest eralduvad maa-lähedased aroomid rahustavalt, maandavad emotsioone ja aitavad mõtteid selgemaks muuta.
Eda Veeroja rõhutab, et vihtlemine ei ole pelgalt kehahooldus, vaid rituaal. Selle rütmi juhivad sageli saunasõnad või hingamisfraasid, mis aitavad kohal olla ja luua sidet esivanemate pärandiga.
Mida vajad saunaviha valmistamiseks?
Saunaviha valmistamiseks vajalike okste kogumine algab teadlikust ja lugupidavast valikust.
Vaja läheb umbes kahtkümmet painduvat käsivarrepikkust oksa. Traditsiooniliselt kasutatakse kaske, kuid sobivad ka tamm, vaher, sarapuu, sirel ning mitmed ravimtaimed.
Eda Veeroja soovitab oksi koguda pärastlõunal, kui need on kuivad ja täis elujõudu. „Vaata metsa, niitu ja aeda kissis silmadega,“ ütleb ta. „Küsi taimevaimudelt, kas nad saavad sind täna saunas aidata. Nad vastavad sulle noogutades või õõtsudes,” lisab ta.
Võta ainult nii palju kui vajad, eelistatult teise või kolmanda aasta võrseid.
Sul läheb vaja ka aiakääre ning looduslikku nööri.
Ole ettevaatlik terariistadega
Ole ettevaatlik terariistadega okste lõikamisel, kui valmistad saunavihta. Veendu, et nuga oleks piisavalt terav, et lõigata puhtalt—ja kasuta seda alati hoolikalt. Terav nuga võib kergesti libiseda, seega lõika aeglaselt ja tähelepanelikult.
Kuidas saunavihta valmistada?
Saunaviha valmistamine algab nii tööriistade kui ka meele ettevalmistamisest.
Eesti pärimuse järgi küsitakse enne lõikamist taimedelt luba. Nagu ütleb Eda Veeroja: „Vaata puud pehmete silmadega ja küsi, kas tuled täna minuga sauna? Kui oksad tuules justkui noogutavad või õõtsuvad, on see märk, et võid lõigata.”
See lugupidav rituaal loob sideme metsa ja taimedega ning aitab vihal kanda head energiat.
Vaata, kuidas valmistada saunavihta (video)
See samm-sammuline video näitab, kuidas valmistada saunavihta traditsioonilisel viisil. Jälgi visuaalselt, kuidas lehed kogutakse, järjestatakse ja kinni seotakse – ideaalne juhend, kui teed oma esimest vihta.
Mõõda saunavihta oma käsivarre pikkuse järgi. See on traditsiooniline ja praktiline meetod, mis tagab, et saunaviht sobib sinu käe ja kehaga. Seda tehnikat kasutavad sageli kogenud vihtlejad ja saunameistrid.
Pärast okste kogumist lase neil mõned tunnid varjus puhata, et lehed saaksid lõdvestuda. Eemalda lehed okste allosast, et moodustada käepide.
Aseta oksad lehvikukujuliselt, tugevamad oksad keskele. Eda Veeroja soovitab viha lehtede jämedamad otsad puhastada lehtedest, et viha käega hoitav osa jääks peenem.
Seo viht tugevasti nööriga kinni, lõika käepideme ots sirgeks ning sinu viht ongi kasutamiseks või kuivatamiseks valmis.
Värske viht versus kuivatatud viht
Värske või kuivatatud saunaviha valik sõltub sellest, kuidas plaanid seda kasutada.
Värske saunaviht korjatakse vahetult enne saunaminekut ja kasutatakse kohe. Seda ei ole vaja leotada – keha soojus ja leil aitavad taimel oma toimeained vabastada.
Hoia vihta enne kasutamist jahedas vees püsti. Pärast saunaskäiku võib selle kuivatada, kui see on terveks jäänud, kuid sageli kompostitakse see ära.
Kuivatatud saunaviht on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Enne sidumist lase lehtedel varjus veidi hingata, seejärel kuivata viht pimedas ja soojas (30–50°C) kohas. Eda Veeroja soovitab selleks kasutada sauna jääksoojust, järgides samu põhimõtteid nagu ravimtaimede kuivatamisel.
Kuivamisprotsess võib võtta mitu päeva. Enne kasutamist tuleb viht vees leotada. Hea hoolduse korral saab kuivatatud vihta kasutada korduvalt.
Kuidas saunavihta kasutada?
Saunaviha õige kasutamine algab keha üles soojendamisest.
Alusta vihtlemist kolmandal saunaringil, kui keha on soe ja puhas. Alusta jalataldadest ja liigu tasapisi ülespoole.
Traditsiooniliselt alustavad mehed paremast jalast ja naised vasakust. Iga piirkonda tuleks vihelda vähemalt kolm korda.
Eda Veeroja soovitab lasta hingamisel ja rütmil kulgeda koos saunasõnade või -lauludega. Nii saab juhtida oma hingamist ja liikumist.
Kui keha on täielikult värskendatud, lase viht põrandale kukkuda, astu sellest üle ning ütle puhtad sõnad. See lõpetab rituaali ja sümboliseerib, et oled lahti lasknud kõigest, mida enam oma ellu ei vaja.
Saunaviha puhastamine ja säilitamine
Saunaviha puhastamine ja õige säilitamine tagab, et seda saab ka edaspidi korralikult kasutada.
Loputa viht leige vee all, et eemaldada higi ja nahaosakesed.
Seejärel, järgides traditsiooni, löö vihta kolm korda vasaku kannaga vastu maad ja ütle: „Viht puhtaks.” See vanasõnaline fraas aitab puhastada nii viha kui selle energiat.
Riputa viht pikali (lehed allpool) jahedasse ja varjulisse kohta kuivama. Kui viht on taas kuiv ja lõhnab värskelt, on see järgmiseks saunaseansiks valmis.
Lehed, mis viha valmistamisel üle jäävad, neid saab kuivatada ja kasutada jalavannides, kehakoorijates või saunapatjades.
Taimede valimine saunaviha tegemiseks
Taimede valimine saunaviha jaoks annab võimaluse muuta saunakogemus isiklikuks, mis vastaks täpselt sinu vajadustele.
Eda Veeroja soovitab viha tegemiseks kasutada erinevaid puid ja taimi, millest igaühel on oma eriline toime:
- Kask – turgutab, puhastab ning leevendab valu ja parandab nahka
- Tamm – tugevad lehed, maandab pingeid ning annab energiat ja toetab südame tervist
- Vaher – jahutab, rahustab ning sobib hästi nii eakatele kui ka tundlikule nahale
- Sarapuu – pehme, kerge, vähendab veenilaiendeid ja toob mõtetesse selgust
- Pärn – lõõgastab lihaseid, leevendab külmetust ja parandab keskendumisvõimet
- Sirel – ergutab, avab südame ning toetab emotsionaalset tervenemist
Selle aasta vihateo ajad Eestis
Eesti hooajalised soovitused vihtade valmistamiseks on tihedalt seotud kuufaaside ja taimede kasvurütmidega.
Eda Veeroja toob esile järgmised ajad:
- Kaseoksi on parim koguda 12. juulist 22. juulini, kui kuu on kahanevas faasis
- Tammeoksi on parim koguda täiskuu ajal, 10. juulist 11. juulini ning 8. augustist 10. augustini
- Vahtraoksi on parim koguda 12. juulist kuni 23. juulini
- Pärnaõisi nopitakse nende õitsemise ajal, eriti 26. juunist 10. juulini
Suurtel päevadel (20. juunist 22. juunini) tehtud vihtades usutakse olevat üheksa tervendavat väge, mis sobivad eriti hästi pööripäevadeks ja tervendavateks saunarituaalideks.
Saunavihtlemise traditsiooni omaksvõtmine
Saunavihtlemise traditsiooni omaksvõtmine tähendab selle nägemist millegi enama kui pelgalt puhastava toiminguna – see on ühenduse loomine looduse ja iseendaga.
Saunaviha teadlik valmistamine, austav kasutamine ja materjalide väärtustamine viivad saunarituaali tõeliselt tervikliku kogemuseni.
Eda Veeroja juhendamisel muutub iga etapp, alates taimedelt loa küsimisest kuni naha vihtlemiseni, pühaks hoolimise rituaaliks. Olgu selleks suvine kask või kevadine sirel, sinu saunaviht on sild metsatarkuse ja isikliku heaolu vahel.
Kasutatud allikad: Mooska Suitsusaunatalu