Vihtlemine tähendab puuokste kasutamist saunas. Ehkki see võib esmapilgul tunduda veider, on tegu tõsise ja ajatu traditsiooniga.
See iidne komme pärineb riikidest nagu Eesti ja Soome, kus inimesed on kasutanud saunas lehtedega oksi juba sajandeid.
Oksad seotakse kokku kimbuks, mida nimetatakse vihaks. Saunas istudes patsutatakse või silitatakse sellega õrnalt nahka.
Vihtlemine võib esialgu tunduda kummaline, kuid paljud kirjeldavad seda kui erakordselt lõõgastavat tunnet. Tänapäeval katsetavad vihtlemist üha enam inimesi ka Ameerika Ühendriikides — nii kodustes saunades kui ka spaades.
Sellest artiklist saad teada, mis on viht, mida see teeb ja kuidas ka sina saad seda proovida — isegi kui oled alles algaja saunataja.
Mis on viht?
Viht on kimp värskeid või kuivatatud puuoksi, mis on mõeldud kasutamiseks kuumas saunas.
Kõige populaarsem on saunas kasutada kasevihta, mida hinnatakse selle pehmete lehtede ja puhta lõhna tõttu.
Kuidas vihta saunas kasutada?
Saunaviha õige kasutamine suurendab nii saunaelamust kui ka selle kasulikkust.
Olgu viht värske või kuivatatud, on selle ettevalmistus võtmetähtsusega. Kui viht on kuiv, leota seda 15–20 minutit soojas vees, et lehed pehmeneksid ja lõhn vallanduks.
Mõned inimesed panevad saunaviha kuuma veega kaussi ja jätavad selle sauna, et vallanduks saunaviha aroom.
Kui keha on saunas juba soojenenud, alusta vihtlemist õrnade patsutuste või kergete tõmmetega mööda nahka.
See tunne peaks meenutama pehmet harjamist või rütmilist patsutamist. Soojus avab poorid ning vihtlemine ergutab vereringet, tekitades meeldivalt sooja ja suriseva tunde.
Vihelda saab nii iseennast kui ka partnerit.
Kui keegi teine sind vihaga vihtleb, meenutab see pigem kehamassaaži — eriti kui liigutused on ühtlased ja sujuvad. Kui vihtled ennast ise, siis tee seda aeglaselt ja keskendu pinges või väsinud kohtadele.
Lõpetuseks mine jaheda duši alla või astu külma tünni — see kontrast ergutab vereringet ja jätab naha värskeks. Vihtlemine muutub iga korraga aina rahustavamaks, peaaegu meditatiivseks rituaaliks.
Miks saunas viheldakse?
Saunas viheldakse nii naudingu kui ka tervise tõttu.
Vihtlemine aitab surnud naharakke koorida, puhastada poore ja parandada vereringet.
Paljud kirjeldavad tunnet kui õrna ning rütmilist massaaži, mis sügavalt lõõgastab. Lisaks toob okste aroom saunaruumi metsalõhna ja loob rahuliku atmosfääri.
Mis tunde vihtlemine tekitab?
Vihtlemine tekitab üllatavalt õrna ja rahustava tunde.
Vihtlemine ei ole valulik. Pigem meenutab see kerget patsutamist või harjamist.
Vihtlemise ajal tunned meeldivat soojust ja surinat. Võid vihelda ise või paluda seda kellelgi teisel teha.
Populaarseimad saunavihtade tüübid
Vihtasid tehakse erinevatest puuokstest ja taimedest, millest igaühel on oma lõhn, tekstuur ja kasulik mõju.
Kõige populaarsemad saunavihtade tüübid on järgmised:
Kaseviht
Kaseviht on kõige klassikalisem ja populaarsem valik. Sellel on pehmed ja painduvad lehed ning see pakub värsket, aga ka kergelt magusat aroomi.
Igati õrn nahale, avab poorid ja lõõgastab lihaseid.
Tammeviht
Tammel on suured ja tugevad lehed. Tammeviht annab intensiivse massaažitunde ning stimuleerib vereringet.
Vahtraviht
Vahtralehed on soojana kleepuvad ja pehmed. Vahtraviht on küll haruldasem, kuid pakub igati meeldivat ja rahustavat kogemust.
Eukalüptiviht
Eukalüptiviht on tuntud oma ergutava ja mentoolise lõhna poolest. See sobib hästi hingamisteede avamiseks ja saunaõhu värskendamiseks.
Bambusviht
Bambusviht on küll vähem traditsiooniline, kuid aina enam populaarsust koguv saunaviht, mis pakub ilma lehtedeta tugevat ja rütmilist puudutust.
Bambus on vastupidav, kuivab kiiresti ning sobib hästi minimalistliku või troopilise sauna jaoks.
Vihtlemise kasulikkus
Vihtlemine on palju enamat kui lihtsalt lehtedega naha harjamine.
Rütmiline patsutamine stimuleerib vereringet, soodustab jääkainete väljutamist ja kiirendab lihaste taastumist. Samas koorivad lehed õrnalt surnud naharakke ja avavad poore.
Puude, eriti kase, eukalüpti ja ravimtaimede looduslikud õlid toimivad aroomiteraapiana, rahustavad närvisüsteemi ja leevendavad stressi.
Paljud tunnevad ka emotsionaalset maandust, kuna vihtlemine ühendab loodust ja traditsioone. Kokkuvõttes muudab vihtlemine saunaelamuse nii kaasahaaravaks kui ka tervendavaks.
Kuidas endale saunaviht teha?
Saunaviha tegemine on lihtsam kui oskad arvata.
Korja värsked oksad — parim aeg selleks on varasuvel, mil lehed on veel pehmed ja täis eeterlikke õlisid. Lõika need parajaks, eemalda kahjustatud lehed ja seo kimbuks.
Vihta saab kasutada värskelt või kuivatada hilisemaks.
Kas vihtlemine on ohutu?
Jah, enamasti on vihtlemine ohutu.
Vihtlemisel on oluline kasutada ainult puhtaid, tuntud ja mittetoksiliste puude oksi.
Väldi vihtlemist, kui sul on väga tundlik nahk, lahtised haavad või teatud terviseprobleemid. Ära kunagi kasuta vihtlemiseks tundmatuid taimi.
Kuula alati oma keha ja ole mõistlik.
Proovi järele!
Vihtlemine on lihtne, looduslik ja sügavalt nauditav viis saunaelamuse rikastamiseks.
Vihtlemine on ideaalne, kui soovid lõõgastuda, loodusega taasühenduda või tutvuda põhjamaade traditsioonidega, sest see rituaal pakub õrna ja tervist toetavat kogemust.
Proovi seda kodus või spaas — mõlemal juhul tänavad sind nii keha kui ka meel.
