Leil ja vihtlemine kuuluvad lahutamatult Eesti saunakultuuri. Ehkki vihtlemise mõju teaduslikke aspekte on uurima hakatud alles hilisematel aegadel, on meie esivanemad saunalaval oma tervist turgutanud juba sajandeid. Ilma vihata sauna minek oleks olnud mõeldamatu. Räägime, kui sügaval on vihtlemise juured eestlaste saunatraditsioonis ja kuidas see, kõrvalt vaadates üsnagi veider tegevus, meie organismile head teeb.
Vihtlemisel on eestlaste olemuses sügavad juured
Kuidas vihtlemise komme täpselt alguse sai, on raske kindlaks teha. See tava ulatub ajas väga kaugele ning on olnud eestlaste jaoks sügavama tähendusega, kui enamik meist tänapäeval aimata oskab.
Võib tunduda kummaline, kuid paljuski aitas just saun meie esivanematel rasketel aegadel püsima jääda ja säilitada eneseväärikust. Korraliku leilikuumuse talumine ja kõva vihtlemine kandsid endas ehtsat eestlasliku uhkust meie sitkuse ja tugevuse üle. See vastupidavus eristas omasid võõrastest. Arvati, et vihtlemine aitab mõisniku peksulegi paremini vastu pidada.
Saunavihas on omalaadne vägi
Rahvapärimusest on teada erinevad saunasõnad, mida lausuti, et leiliruumi toimingutele veelgi enam jõudu anda. Saunavihaga sopsutati kehast välja haigusi ja loodeti kaitset tõbede vastu. Vihtlemisel arvati üldse olevat omamoodi vägi. Kui taheti, et pojast kasvaks tugev ja jõukas mees, öeldi viheldes selleks sobilikud sõnad. Samal viisil viheldi tüdrukuid ja neiusid, et nad kindlapeale hästi mehele saaks. Kalevipoja lugulauludes leiduvad värsid, mis kirjeldavad kuidas vägilane eestimaalaste kuningaks just nimelt vihtlemise läbi krooniti.
Vihtlemise juurde käib veidike maagiat
Kui istud saunaruumi hämaruses ning saunaviht auruses kuumuses rütmiliselt vastu sinu nahka sahmab, ei tundugi ehk mõte veidikesest maagiast nii väga võõras. Rahvajuttudes on virmalisi nimetatud taevaliste, murueide tütarde või hoopis vanapagana kodakondsete vihtlemiseks. Samuti on ütlemine, et kui päike paistab ja vihma sajab, siis vihtlevad vanad nõiad.
Kui saunas jäi vihaleht selja külge, ilma, et oleksid märganud, arvati sellest saavat armurohtu. Leht tuli kuivatada, peeneks jahvatada ja vargsi sellele sisse sööta, kelle armastust endale sooviti.
Peale saunatamise lõpetamist oli levinud tavaks jätta viht ja veekapp saunalavale, et peale pererahva lahkumist saaksid vihtlema tulla esivanemate hinged.
Tervis vihtlemisest
Lisaks selle iidse ja lehelõhnalise kunsti müstilisele poolele on vihtlemisel aga väga praktiline külg. Kõik need saunasõbrad, kes peavad lugu pigem faktidest ja teadusest, peaksid vihtlemise samuti tingimata oma saunaskäigule lisama.
Meie keha kogeb vihtlemise ajal mitu asja. Esiteks mõjub pehmete, lõhnavate okstega sopsutamine kerge massaažina ja stimuleerib meie nahka. Teiseks juhib vihtlemine kuuma õhu keha pinnale ja aktiveerib sellega naha pealmiste kihtide verevarustust. See omakorda aitab varustada nahka toitainetega ja eemaldab ainevahetuse jääke.
Vihtlemine on meile kasulik, sest:
- Avab nahapoorid
- Soodustab higistamist
- Eemaldab surnud naharakke
- Eemaldab ainevahetuse jääke
- Soodustab ainevahetust
- Ergutab vereringet
- Annab puhta ja terve jume
- Taastab lihaste ja liigeste töövõimet
- Mõjub lõõgastavalt kogu organismile
- Parandab und, meeleolu ja mõttetegevust
Kokkuvõtteks
Leil ja vihtlemine on ajalooliselt olnud oluline osa eesti rahva minapildist. Nagu näitas värske 2022. aastal läbi viidud eestimaalaste saunatamisharjumusi kaardistanud uuring, on see iidne komme tugevalt au sees ka tänapäeval. Saunas käies vihtleb endiselt vähemalt iga teine eestimaalasest saunataja. Ja põhjust selleks on, sest lisaks mõnusalt teraapilisele kogemusele on vihtlemine vägagi kasulik tervisele. See turgutab meeli, mõjub kasulikult nahale, aitab taastuda lihastel ning soodustab ainevahetust. Millal, kuidas ja millistest okstest on hea saunavihta teha, saad lugeda juba meie järgmisest blogiartiklist.
Fotod: HUUM. Mooska suitsusaunatalu
Allikad:
Eisen, M.J. Saun ja vihtlemine. Tartu 1933
Hõbepappel, Urmas; Hõbepappel, Liisa; Nellis, Silja; Nellis, Siim. SAUN. AJALUGU, KULTUUR, TERVIS, EHITUS. Tartu, 2023
