Kas sauna tuleks minna täis või tühja kõhuga? See on üks praktilisemaid ja sagedasemaid saunaga seotud küsimusi. Enamik saunatajaid kaldub pigem nõustuma, et täis kõhuga ei ole saunas hea olla. Uurime, kas sellel levinud arvamusel on tõepõhi all ning kas ja millal tasub enne sauna minekut süüa.
Täis kõhuga saunatamine on organismile koormav
Kuumas keskkonnas koondub veri keha keskmest, sealhulgas seedeelundkonnast, nahka ning jäsemetesse. See vähendades keha võimekust toitu seedida. Seetõttu võib olla füüsiliselt koormav ja isegi tervist kahjustav täiskõhuga saunatada.
Samas ei tohiks täiesti tühja kõhuga lavale minna. Meie keha kaotab saunas peale vee ka mitmeid teisi organite tööks vajalikke toitaineid. See võib omakorda tekitada nõrka enesetunnet saunatamise ajal ja pärast seda.
Kõige enam higistame kehast välja naatriumi
Naatrium on üks peamisi aineid, mis meie kehast higistamisel väljub. Naatrium osaleb paljudes organismi toimimiseks olulistes protsessides. Me peaksime tarbima 2,4 grammi puhast naatriumit ehk 6 grammi lauasoola päevas. Saunatades väheneb naatriumi kogus veres ja seetõttu võiks ju arvata, et meil tuleks usinalt saunatades tarbida ka rohkem naatriumi. Tegelikkuses see aga reeglina nii ei ole.
Naatriumit tuleks saunatamisel lisaks võtta vaid siis kui tarbid seda igapäevaselt normi piires. Kuna tavaline lauasool (naatriumkloriid) toimib maitsetugevdajana, kiputakse seda kasutama umbes kaks korda rohkem, kui tervislik eluviis lubaks. Eesti naised tarbivad keskmiselt 2,5 ja mehed 3,6 grammi naatriumit päevas.
Vajaliku naatriumi koguse saame soolana kätte igapäevases toidus. Pealegi õpib sagedasti ehk 4–7 korda nädalas saunamõnusid nautivate inimeste keha ajapikku naatriumi kogust higis vähendama.
Seetõttu pole ka kõige innukamatel saunatajatel vaja muretseda, et naatriumi kogus nende kehas langeks kriitiliselt madalale. Soolatarbimisel võib julgelt aluseks võtta tervislikes toitumissoovitustes väljatoodud kogused.
Milliseid aineid me veel välja higistame?
Higi koosneb peamiselt veest, ent lisaks on seal piimhapet ning mitmeid teisi mineraale peale naatriumi. On teada, et füüsilise tegevuse tagajärjel higistame me välja ka:
- rauda,
- kaltsiumit,
- kaaliumit,
- vaske,
- tsinki ja
- magneesiumit.
Sama võib oletada ka saunatamise puhul, kuigi passiivse kuumusega tekkinud higis võivad nimetatud mineraalide kogused erineda. Kuna me kaotame saunas higistades mitmeidd vajalikke aineid, võibki liiga tühi kõht meie olemise nõrgaks teha.
Niisiis on mõistlik paar tundi enne saunatamist korralikult ja mis peamine mitmekesiselt süüa. See hoiab meie kehas vajalike ainete tasakaalu. Heaks saunajoogiks on ka mineraalvesi, mis aitab kehast higiga väljuvaid mineraale tasakaalus hoida.
Kokkuvõtteks
Üldlevinud arvamus, et sauna ei ole hea minna liiga täis kõhuga, peab paika. Kuumas keskkonnas liigub veri meie seedelundkonnast nahka ja jäsemetesse ning seedimine aeglustub. Liialt täis kõht on meie organismile saunas koormav ja võib põhjustada halba enesetunnet. Liiga tühi kõht aga teeb samuti olemise hõredaks. Kui sööd paar tundi enne saunaminekut mitmekesiselt ning jood piisavalt vett, on aga mõnus enesetunne garanteeritud.
Allikas:
Hõbepappel, Urmas; Hõbepappel, Liisa; Nellis, Silja; Nellis, Siim. SAUN. AJALUGU, KULTUUR, TERVIS, EHITUS. Tartu, 2023
