Inimesed otsivad sageli kaalukaotuseks lihtsaid lahendusi. On tõsi, et saun võib aidata lisakilodega võidelda, ent see pole kaugeltki nii lihtne. Selles artiklis toome välja, kuidas saun mõjutab meie kehakaalu.
Tõenäoliselt kaalume saunast väljudes vähem kui sauna minnes, kuid lavalaudadel oleme kaotanud peamiselt vett.
Saunatamine ei ole kindlasti imerohi, mis aitaks edukalt rasva põletada. Laval higistades väljub meie kehast vesi ja koos sellega erinevad mineraalid, mitte rasvad. Võime laval kaotada keskmiselt 400–600 grammi vedelikke, kuid see kaalukaotus jääb lühiajaliseks. Saunatamise ajal või peale sauna joome kaotatud vedeliku tasa. Nii oleme peagi samas kaalus tagasi ja tuleb tõdeda, et lihtsalt higistamine kaalu kaotada ei aita.
Sauna füsioloogiline toime kehale sarnaneb väikse intensiivsusega trennile ja seejuures põletame kaloreid. See alandab aga kehakaalu ainult siis, kui me kohe kaotatud kaloreid tagasi ei söö.
Kõrge temperatuur laiendab veresooni ning soodustab vereringlust. Selleks, et säilitada paisunud veresoontes vajalik rõhk, hakkab süda kiiremini verd pumpama. Südamelöögid sagenevad 120, harva isegi 150 löögini minutis (tavapärane südamelöökide sagedus rahuolekus on 60–80 lööki minutis).
Selline pulsitõus sarnaneb rahulikule sörgile või kiirkõnnile, mis on efektiivne kalorite kulutamise viis. Siiski on saunapeod tihtilugu just need, kus tarbitakse hilisel õhtutunnil kõrge kalorilisusega sööke ja jooke. Ületarbides pole kõrgemast pulsist kuigi palju kasu.
Keha seesmise temperatuuri tõus vähendab söögiisu, aga seda väidet on sauna kontekstis vähe uuritud.
Me kõik ju teame, et palavikuga ei taha me palju süüa. Selle põhjuseks on meie keha hormonaalne muutus. Isu reguleerivate hormoonide töö on häiritud juba siis, kui välistemperatuur tõuseb 30 kraadi lähedusse.
Türosiin on hormoon, mis annab meile täiskõhutunde. Temperatuuri tõustes selle kogus veres suureneb ning tekitab küllastatuse tunde. Isegi siis, kui me pole suurt midagi söönud.
Just sel põhjusel ei ole meil troopilises kliimas või palavikuga erilist söögiisu. Isegi 3–5 kuu vanused beebid söövad kuuma ilmaga vähem, eelistades vett piimale. Nii järeldavad mõned teadlased, et kõrgem temperatuur aitab võidelda ülekaalulisusega. Sama mõju võib oletada saunas käimise kohta.
Saun pikendab une kestvust ning see omakorda võib aidata ära hoida liigsöömise järgmisel päeval.
Unenappuse tagajärjel hakkab meie keha tootma hormooni, mis tekitab näljatunnet. Unepuudus pärsib samal ajal küllastuvushormooni teket, mis annab täiskõhutunde. Lühidalt, kui sa oled vähe maganud, tahad sa rohkem süüa. Olenemata sellest, kas sul tegelikult on kõht tühi.
Saun parandab nii une kvaliteeti kui ka kestvust. Pärast sauna jääme me kiiremini magama ega ärka hommikul enne äratuskella (loe pikemalt sauna ja une kohta). Väljapuhanuna sööme aga vähem.
Kokkuvõtteks
Saun ei ole imerohi, mis aitaks kerge vaevaga kaalu langetada. Kuumas saunas võib väheneda meie söögiisu ning ka kaloreid kulutame laval viheldes rohkem kui diivanil istudes. Seda võib võrrelda kerge mõõduka treeninguga. Laval higistatud vedeliku joome aga saunas või sealt tulles kiirelt tasa. Nii võib kokkuvõtteks öelda, et saun aitab kaalulangusele kaasa ainult juhul, kui tarbime vähem kaloreid kui saunas kulutame. Parim viis kehakaalu normis hoida on jätkuvalt ülesöömisest hoidumine.
Allikana kasutatud:
Hõbepappel, Urmas; Hõbepappel, Liisa; Nellis, Silja; Nellis, Siim. Suur sauna raamat. Tartu, (käsikiri)
