Sajanditepikkuste saunatraditsioonidega Eestis on sauna alati kasutatud hea tervise hoidmiseks ja mitmete tervisehädade raviks. Eesti erinevates piirkondades on põhjusega levinud ütlemised, nagu „saun on talurahva tohter“ ja „saun on vaese mehe tohter, aur tema arstirohi“. Räägime lähemalt, milliseid tervisehüvesid saun Eesti saunatraditsioonide ja kaasaegsete meditsiiniuuringute kohaselt pakub.
Oma raamatus „Eesti saun“ kirjeldab Tamara Habicht huvitavaid seiku sauna ajaloos Eesti rahvameditsiini olulise osana. Mitmete sajandite jooksul on Eesti talupoegade jaoks olnud loomulik ennast ravida peamiselt rahvatarkuste abil, mida pärandati põlvest põlve.
Saunal oli oluline roll koduste ravimeetodite seas, mida kasutati paljude sagedaste tervisehädade tarbeks. Lisaks pidi regulaarne saunaskäik parandama tervist ja tagama pika eluea.
Kui luud või liigesed olid valusad, lihased kanged ja kõht valutas raskest füüsilisest tööst põllul, siis saun pidi sellele leevendust andma. Isegi kui haiguste ja sümptomite põhjus ei olnud teada, oli saunas higistamine ja keha kaseokstega piitsutamine alati hea mõte. Vihtlemine oli ja on endiselt Eestis kõige populaarsem saunaprotseduur. Peale kaseokste kasutati vihtlemiseks ka teisi taimi, nt kadakat, tammeoksi, sõnajalga ja nõgest. Kõigil nendel eriliste omadustega taimedel arvati olevat konkreetsed raviomadused erinevate tervisemurede leevendamiseks.
Kaasaegne teadus on pannud rahvatarkuse proovile ja üritanud leida tõendust, kas saunal ikkagi on olemas käegakatsutav ja faktidega kinnitatav positiivne mõju kehale. Tänaseks on mitmed uuringud jõudnud tulemusele, et täpselt nii see on.
Aastal 2018 avaldati väljaandes Mayo Clinic Proceedings ülevaade, mis kinnitas, et sagedast saunaskäiku (80–100 °C) võib seostada järgmiste riskide vähendamisega:
- veresoonkonnahaigused, nagu kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused ja neurokognitiivsed haigused
- veresoonkonnaga mitte seonduvad haigused, nagu kopsuhaigused.
Lisaks on tõendeid sellest, et saunaskäimine leevendab artriiti, peavalu ja grippi ning panustab paremasse üleüldisesse terviseseisundisse.
Ajakirjas The American Journal of Medicine avaldatud ülevaate kohaselt võib saunaskäimine:
- parandada hingamisteede probleemidega inimeste hingamist ja kopsufunktsioone
- leevendada reumahaigete patsientide valusid
- nahahaiguste, näiteks psoriaasi, puhul võib saunaskäik olla heaks abiks paksenenud nahatükkide eemaldamisel ja nii nahale kergendust pakkuda.
Miks on saunal nii positiivne mõju meie kehadele?
Sauna intensiivne kuumus loob ebatavalised tingimused, millele keha reageerib protsessidega, mis tavatingimustes sellisel viisil ei esineks.
Saunas hakkab keha stimuleerima vereringlust, hingamist, südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi funktsioone ning tootma endorfiine.
See kõik võimaldabki ülalmainitud positiivsete muutuste teket. Saunaskäimise kasulikke mõjusid võib võrrelda füüsilise tegevuse mõjudega.
Selleks, et kõigist nendest suurepärastest hüvedest oma saunaskäikudel osa saada, on oluline seada sauna kuumus oma tervise hetkeseisust, mitte teiste inimeste soovidest lähtudes. Saunaskäik peaks alati olema meeldiv ja nauditav. Küta saun temperatuurini, mis tekitab sinus hea tunde, ja tee alati vajaduse korral paus. Saunaga liialdamine võib tuua soovitust vastupidise mõju. Üldiselt peetakse saunaskäimist hea tervisega inimestele ohutuks. Teatud haiguste ja eriseisundite korral, nagu rasedus, tuleks olla ettevaatlikum. Kui sa ei ole kindel, kas saun on sinu jaoks ohutu, konsulteeri arstiga ja kuula oma keha.
