Tänapäeval teatakse sauna peamiselt kohana, kus saab lõõgastuda, higistada ja ennast põhjalikult puhtaks küürida. Aga kas teadsid, et enne kaasaegsete saunade ja spaade tekkimist oli saunal ka palju teisi funktsioone?
Saun oli puhastav, püha ja tervendav paik, kus leidsid aset tähtsad elusündmused sünnist kuni surmani.
Mitmeid sajandeid oli saunal eestlaste igapäevaelus väga eriline koht ning vaesema talurahva hulgas oli peresid, kes elasid saunas aastaringselt, neile saun oli kodu.
Suitsusaun
Saunadel ei ole alati korstnaid olnud. Kütmise ajal hoiti suitsu väljalaskmiseks saunaust ja aknaluuke lahti. Kui kütmine sai läbi, visati kerisele esimene must leil ehk “karm”, mis lasti ustest-akendest välja. Seejärel tuulutati saunaruum korralikult ning suleti uks ja aknaluugid, et kuumust saunas sees hoida. Tänapäeval kutsutakse selliseid saunasid suitsusaunadeks. Suitsusaunasid iseloomustavad tahmast mustendavad seinad, tugev suitsune lõhn ning mahe ja rikkalik leil.
Laupäevased saunaõhtud
Traditsioonide kohaselt oli igal talul oma saun, mida köeti tavaliselt laupäeva õhtuti. Sel ajal jättis terve pere kõik teised majapidamistööd kõrvale ja pühendas ennast saunaskäigule. 18. sajandil käisid mehed ja naised koos saunas, vahel koos terve perega. Hiljem sai tavaks, et kõigepealt, siis kui saun on kuumem ja suitsusem, lähevad sauna mehed ning alles siis naised.
Võib tunduda veider, kuid pesemine ei olnud prioriteetide seas sugugi esmatähtsal kohal, vaid oli pigem kõrvaltegevus. Kõige tähtsamaks peeti leili ja vihtlemist. Vihtlemine tähendab keha sopsutamist noorte, täies lehes kaseokste kimbu ehk “vihaga” ja seda peetakse väga tervislikuks. Õigesti läbi viidud mõnus vihtlemisprotseduur algas jalataldadest ja hõlmas kogu keha.
Sauna tähtsus tervisele
Saun oli tähtis tervise tugevdamiseks ja seda kasutati tihti haiguste leevendamiseks. Eelkõige said inimesed kergendust lihase- ja luuprobleemidele, mida põhjustas füüsiline töö põldudel. Kui keegi oli haige, köeti vahel nende ravimiseks ka neljapäeviti sauna.
Tavad ja tähtpäevad
Peale iganädalaste saunaskäikude on saun seotud ka tähtpäevade ja tavadega. Mitmetes Eesti paikades käis saun käsikäes pulmadega. Traditsioonilisteks pulmakommeteks olid pruudi saunaskäik enne pulma, äsja abiellunud pruudi ja peigmehe sauna viimine või pruudi ohvriand oma uuele saunale, näiteks vöö, kindad vms, saabudes esimest korda peigmehe koju. Olenevalt piirkonnast laotati jõulude ajal sauna põrandale õlgi, tõmmati saunauksele söega rist või saadeti sauna lapsi hirmutama pahupidi kasuka ja kasevihtadest tiibadega “jõuluhani”, keda mängis enamasti mõni vanem meesterahvas. Vahel kasutati saunavihtasid isegi tuleviku ennustamiseks. Need on vaid mõned näited Eesti rahva rikkalikest saunakommetest.
Sauna praktilised funktsioonid
Saunaruumi kasutati tihtipeale ka sellistel praktilistel kaalutlustel, millel ei olnud pesemisega mingit pistmist. Näiteks suitsetati saunas liha, vanutati riiet, et see saaks tugevam, kuivatati mitmesugust kraami alates linnastest ja vilkjast kuni riiete ja kalavõrkudeni. Vahel kasutati sauna isegi lambalaudana. Lambad viibisid saunas suurema osa nädalast ja saunaõhtuks viidi nad eest ära. Tihtipeale oli saun elukohaks kehvemal järjel olevatele või taluperemehele töökäteks palgatud talurahvale.
Saun kui austatud püha paik
Saun ei olnud tähtis paik ainult oma praktiliste kasutusvõimaluste pärast, vaid seda austati ka püha paigana. Sauna asukohta ennast peeti pühaks ja kui oli aeg ehitada uus saun, tuli see ehitada samasse pühasse kohta. Usuti, et kuum saunaaur toob head õnne igapäevastes majapidamistöödes ja isegi kalalkäikude korral. Käitumine saunas pidi olema auväärne – saunaskäija pidi olema viisakas, vaikne ning vältima teatud kõnepruuki ja tegevusi. Isegi need, kes saunas ei käinud, pidid austama saunaskäiku ja sellel ajal mitte töötama. Saunas raviti haigeid ning saadeti lahkujaid viimsele teekonnale. Niisamuti aga naised sünnitasid saunas ning nii oli saun koht, kust sai täis terve eluring sünnist kuni surmani.
Viited
Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
Margna, Epp (2012). Suitsusaun on eluviis. Eesti Loodus, 2012, 6-7.
