Arden

01.01.2026

Sauna ehitamine: 3 levinud viga ja arhitekti soovitused, kuidas neid vältida

Sauna ehitamine ei ole pelgalt tehniline protsess. See on terviklik oskus siduda omavahel soojustus, ventilatsioon, materjalid ja ruumiloogika nii, et lõpptulemus pakuks aastatepikkust naudingut.

Sauna planeerimise artikkel põhineb HUUMi arhitekti Arden Arrovali praktilistel tähelepanekutel ja aastatepikkusel kogemusel nii kodu- kui ka erilahendustega saunade planeerimisel.

Arden Arrovali sõnul sünnib kvaliteetne saun detailidest. Just väikeste, kuid kriitiliste otsuste koondmõju määrab, milline saab olema sauna vastupidavus, turvalisus ja leilikvaliteet.

Arden tõstab esile kolm ehitusviga, mis kõige sagedamini esinevad: ebapiisav soojustamine, vigane ventilatsioonilahendus ja vale võimsusega kerise valik. Järgnevalt selgitab ta, miks need probleemid tekivad ja kuidas neid nutikalt ennetada, et saun pakuks aastateks turvalist ja nauditavat kasutuskogemust.

Sauna ehitamise viga nr 1: ebapiisav soojustamine

Sauna soojustus on arhitekti sõnul “saunaehituse A ja O”. See määrab, kuidas saun kuumust hoiab, kui tõhusalt keris töötab ja kui turvaliselt sauna konstruktsioonid kuumusele vastu peavad.

Vigane või puudulik soojustus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks saunad ei toimi nii nagu peaks ning see võib viia niiskuskahjustusteni.

Levinumad vead sauna soojustamisel

Allolevalt on välja toodud kõige tüüpilisemad vead soojustuse ja sellega seotud paigaldustööde tegemisel, mis mõjutavad sauna kvaliteeti ja ohutust.

Aurutõkke ebahermeetiline tihendamine ja selle tagajärjed

Sauna kuum ja niiske keskkond nõuab soojustuselt õhu- ja niiskustihedust.

Levinud vead hõlmavad soojustusplaatide (nt fooliumkihiga PIR-plaadid) liitekohtade nõrka teipimist fooliumteibiga ning ventilatsiooniavade ja kaablite läbiviikude tihendamata jätmist.

Kui fooliumteipimise ja läbiviikude tihendamise arvelt kiirustatakse, siis puudub terviklik ja õhutihe fooliumkiht.

Kondensaadi ja hallituse oht puuduliku isolatsiooni tõttu

Nõuetekohaselt tihendamata liitekohad ja läbiviigud võimaldavad niiskusel koguneda konstruktsioonidesse, mis toob kaasa kondensaadi tekke ja hallituse, kahjustades puitu.

Need probleemid tulenevad enamasti kiirustamisest tihendamise arvelt.

Kriitilise tuulutusvahe puudumine või ebaõige lahendus

Soojustusfooliumi kihi ja siseviimistluse (laudise) vahele peab jääma vähemalt 20-millimeetrine õhkvahe.

Suur viga on, kui soojustusfooliumi kiht puutub kokku seina laudisega, sest õhkvahe puudumisel ei toimu õhuringlust, mis hoiab ära liigniiskuse tekke laudise taga.

Halva soojustuse tagajärjed

Korralik soojustus on kvaliteetse ja pikaajalise saunakogemuse jaoks ülioluline. Järgnevalt toome välja halva või puuduliku soojustusega seotud probleeme, mis mõjutavad nii energiatarvet kui ka sauna kasutusmugavust.

Mõju energiakulule:

Suurem kerise võimsusvajadus;
Suurem energiakulu. Kuna soojustamata pinnad suurendavad kerisele vajalikku võimsust, suureneb ka kütmiseks kuluv energia ja sellega seotud kulud.

Mõju saunakogemuse kvaliteedile:

Temperatuurikihistumine. Soe õhk koguneb lae alla, kuid põrandal (jalgade juures) püsib jahedam õhukiht;
Pikem kütmisaeg.

Sauna soojustamise põhimõtted

Sauna eesmärk on hoida leiliruumis stabiilselt soovitud temperatuuri ning pakkuda pikka ja mõnusat leili. Selle saavutamiseks on vajalik korralik seesmine soojustus. Peamised nõuded sauna soojustamiseks on järgmised:

1) Soojustusmaterjalidena tuleks kasutada materjale, mis taluvad kuumust, niiskust ning on kompaktsed:

PIR-plaat – levinuim materjal on 30–50 mm paksune fooliumkihiga PIR-plaat;
Mineraalvill – alternatiivina 25 mm paksune fooliumkihiga mineraalvillaplaat. Mineraalvilla kasutamisel on vajalik eraldi soojustuskarkass.

2) Niiskus- ja aurutõke
Kasutada tuleb fooliumkattega soojustusplaate, mis toimib aurutõkkena ja peegeldab infrapunakiirgust.

3) Õhkvahe
Soojustuse (fooliumkihi) ja siseviimistlusena kasutatava vooderduse vahele peab jääma vähemalt 20 mm õhkvahe ehk tuulutus.

Sauna ehitamise viga nr 2: puudulik või vale ventilatsioon

Vale või läbimõtlemata ventilatsiooni planeerimine on üks sagedasemaid saunaehituse vigu. Arhitekt rõhutab, et läbimõeldud ventilatsioonilahendus on vajalik, et tagada hea õhuvahetus, mis on kvaliteetse sauna nurgakivi.

Korralik ventilatsioon aitab vältida hapnikupuudust, ebamugavat õhu kihistumist ja temperatuuri langust lava alumistel astmetel. Ventilatsioonilahendustest on võimalik põhjalikumalt lugeda siin.

Probleemid algavad enamasti sissevooluava valest asukohast või sellest, et ventilatsioonisüsteemi toimimist ei arvestata tervikuna. Näiteks paigaldatakse kestkerisega leiliruumis sissepuhkeava liiga kõrgele – külm õhk ei jõua kerisekividega kokku puutuda ega soojene piisavalt, mistõttu ei teki vajalikku õhuringlust.

Sageli jäetakse ka lõpptuulutusava leilitamise ajaks avatuks, mis laseb kogu kuumuse kohe ruumist välja.

Sellised lahendused põhjustavad saunatajatele hapnikuvaegusest tingitud väsimust ja loidust, soodustavad temperatuuri kihistumist ning puuküttekeriste puhul võivad valed rõhud ja õhu liikumise suunad isegi soodustada ohtliku vingugaasi teket.

Seetõttu tuleb ventilatsioon läbi mõelda juba kerise valimise etapis. Sundventilatsiooniga saunades on oluline vältida olukorda, kus puuküttekoldega leiliruumis tekib liigne alarõhk ja vingugaas võib liikuda valesse suunda.

Värske õhu sissevooluava peaks alati paiknema kerise lähedal. Kas kerise taga, all või sobival kõrgusel, sõltuvalt kerise tüübist, et sissetulev õhk jõuaks enne ringlusesse minekut soojeneda.

Õige ventilatsiooni lahendus leili- ja pesuruumis

Ventilatsioonisüsteem valitakse sõltuvalt sellest, kas kasutatakse sund- (mehaanilist) või isevoolset (loomulikku) ventilatsiooni.

Leiliruumi ventilatsioon

Sissepuhe peab asuma kerise lähedal ja selle kõrgus sõltub kerise tüübist (kestkerisel madalal põranda ligi või kerise kohal; võrkkerisel kerise keskosa kõrgusel), et värske õhk jõuaks soojeneda ja luua piisava õhuringluse.

Väljatõmme ja tuulutus

Väljapuhe peaks asuma vastasseinas ja kas sundventilatsiooniga saunas madalamal (kuni 60 cm põrandast) või isevoolse ventilatsiooniga saunas sissepuhkest kõrgemal, kusjuures lõpptuulutusava on saunatamise ajal suletud, aga avatakse pärast leili võtmist niiskuse eemaldamiseks.

Pesuruumi lahendus

Pesuruum vajab eraldi ventilatsioonisüsteemi hoone üldise ventilatsiooni osana, et sealt eemaldada niiskus ning torustik ja õhukanalid tuleb isoleerida difusioonitiheda materjaliga, et vältida kondensaadi teket ja tilkumist.

Sauna ehitamise viga nr 3: valesti valitud kerise võimsus

Arhitekti sõnul on vale võimsusega keris väga levinud probleem. Enim eksitakse sellega, et valitakse pigem liiga väike keris.

Leiliruumi suurus ja konstruktsioon mõjutavad kerise võimsuse valikut. Kerise võimsuse vajadus suureneb, kui leiliruumis on klaasist aknaid või uksi ning soojust salvestavaid telliskivist, betoonist või palkidest seinapindu.

Sageli tehakse viga, valides kerise üksnes välimuse põhjal ning eeldades, et võimsus pole nii määrav. Tegelik olukord on vastupidine: kerise disain võib olla silmale ilus, kuid just õige võimsus tagab toimiva, mugava ja energiatõhusa sauna.

Kui soovid teada, kuidas valida oma leiliruumi mõõtude ja konstruktsiooni järgi õige võimsusega keris, vaata meie põhjalikku juhendit siin.

Kerise valiku tegurid

1) Leiliruumi tegelik suurus/reaalne ruumala (VR): Kerise sobiv võimsus sõltub ruumi laiusest, sügavusest ja kõrgusest (VR=a×b×h). Liiga suur leiliruum vajab võimsat kerist, mis võib olla kulukas või mille jaoks ei pruugi olla piisavat elektrivõimekust.

2) Soojustamata pinnad: Need pinnad neelavad soojust ja nõuavad keriselt suuremat võimsust soojuskadude korvamiseks ja ülessoojendamiseks. Nende arvestamiseks liidetakse reaalsele ruumalale lisamaht (VS).

Klaaspinnad (nt klaasuksed);
Palkseinad;
Plaaditud pinnad;
Monoliitpuidust pinnad;
Akende olemasolu leiliruumis.

3) Soojustuse kvaliteet: Saun peab olema korralikult soojustatud, isegi kui seda kasutatakse suvel või soojas kliimas, sest leiliruumis on temperatuur looduslikust kõrgem.

Valesti valitud kerise tagajärjed

Valesti valitud kerisel on mitmeid fataalseid tagajärgi, mis mõjutavad nii sauna kütmise efektiivsust kui ka saunakogemuse kvaliteeti. Peamised tagajärjed on järgmised:

Liiga pikk kütmisaeg või ebaefektiivne leil

Liiga väike võimsus: Kui kerise võimsus on leiliruumi jaoks liiga väike (st arvestuslik kubatuur on alahinnatud), venib kütmisaeg ebamõistlikult pikaks või soovitud temperatuuri ei saavutatagi;
Suur soojuskadu: Keris vajab suuremat võimsust, et korvata soojustamata pindade (nagu klaasuksed, plaaditud seinad või palkseinad) soojuskaod. Näiteks üks ruutmeeter soojustamata puitseina võrdub 1 kuupmeetriga leiliruumi mahust. Kui neid pindu ei arvestata arvutuslikku kubatuuri (VA), on keris liiga nõrk ja soojendab ruumi ebaefektiivselt;
Ebaühtlane soojenemine: Kui puuküttekeris on liiga võimas, soojeneb leiliruum küll kiiresti, kuid kerisekivid ei ole leiliviskamiseks veel piisavalt kuumad.

Halb leilikvaliteet ja ebamugav saunakogemus

Terav ja lühike leil: Kui kerisel on liiga vähe kive (alla 50 kg), tõuseb nende temperatuur väga kõrgele (teinekord kuni 400 °C). Tulikuumadele kividele visatud vesi aurustub järsult, tekitades järsult näkku terava ja intensiivse leili, mitte pika ja maheda;
Ülekuumenenud leiliruum: Liiga võimas keris (eriti kui kive on vähe) võib ruumi üle kütta. Kui kerisekivid on kuumad, on leiliruum ise juba liiga kuum.

Kerise eluiga lüheneb

Ülekuumenemine: Puuküttekerise pidev intensiivne kütmine täisvõimsusel lühendab kerise eluiga märgatavalt. Huugavalt punane keris viitab ülekütmisele;

Küttekeha kahjustused: Kombineeritud kerise puhul, kus on nii puiduküte kui ka elektrilised küttekehad, võib puiduga kütmisel tekkiv liigne kuumus elektrilisele küttekehale liiga teha.

Saunakalkulaator aitab sind arvutuste tegemisel. HUUMi saunakalkulaatori leiad siit:

SAUNAKALKULAATOR

Üldine rusikareegel kerise võimsuse valikul on, et üks arvutuslik kuupmeeter (1 m³) leiliruumi vajab ühte kilovatti (1 kW) kerise võimsust. Kerise sobiv võimsus leitakse leiliruumi arvutusliku kubatuuri (VA) kaudu, mis saadakse, liites ruumi reaalse ruumala (VR) ja soojustamata pindade (nt klaas või soojustamata puitsein) lisamahu (VS).

Lõpetuseks annab arhitekt kolm kindlat soovitust kõigile, kes sauna ehitama hakkavad:

Korraliku ventilatsiooni tagamine

Hea sauna saladus on see, et värske õhk peab soojenema kerise lähedal, kas kerise õhuvõtutsoonis või kerise kohal (alates 80 cm kõrguselt), vältimaks temperatuuri kihistumist ja hapnikupuudust.

Samuti tuleb meeles pidada, et lõpptuulutusava peab saunatamise ajal olema suletud.

Kerise valimine õige kubatuuri ja suure kivimassi alusel

Sobiv võimsus leitakse arvutusliku kubatuuri (VA) abil, mis arvestab ruumi tegeliku suuruse ja soojust neelavate pindade (nt klaasuksed, plaaditud seinad) lisamahuga.

Kui elektrivõimekus on piiratud, tuleks eelistada kerist võimalikult suure kivide kogusega (üle 50 kg), et tagada pikk ja mahe leil.

Täpne lava kõrgussuhete planeerimine ning ohutuskauguste järgimine

Leiliruumi lagi peaks olema 2,1–2,3 meetri kõrgusel ning ülemise lava ja lae vahele peaks jääma 110–130 cm.

Lisaks on eluliselt oluline järgida kerise ohutuskaugusi puitkonstruktsioonidest ja tagada, et lavalaud oleks stabiilne ja paigaldatud piisavate vahedega, et ruumis ringlev kuum õhk pääseks ka lava alla.

Sellega vähendab õhu kihistumist ja toimib ühtlane õhu ringlus.