Inimene on alati armastanud sooja. Selleks on hea põhjus. Soojas keskkonnas vajame me vähem toitu, mille energiaga oma kehatemperatuuri hoida. Ja soojas keskkonnas on üleüldiselt mõnus olla. Uurime, mida meie organism saunalaval kogeb ja kuidas see mõjutab meie enesetunnet leiliruumist lahkudes.
Inimesed on alati tundnud tõmmet soojema keskkonna poole
Eestis elavad inimesed lähevad talvel sageli lõunasse puhkama või kütavad kodus sauna kuumaks. Sest seal on mõnus. Ometi on saunas kogetav kuumus ebatavaliselt kõrge.
Kõik elusolendid, kaasa arvatud inimesed, on evolutsiooniliselt arenenud suhteliselt kitsas temperatuurivahemikus. Ja kuna nii kõrgeid kraadipügalaid, nagu tavapärases saunas (70–100 °C), me looduses ei kohta, ei ole meie organism selle keskkonnaga tegelikult harjunud.
Mida meie organism saunalaval kogeb ?
Meie kehas toimub saunalaval uskumatult palju muutusi. Need mõjutavad meie enesetunnet ja tervist ka pärast sauna. Saunas meie kehaga aset leidvate muutuste vahendamisega tegeleb sümpaatiline närvisüsteem.
Sümpaatiline närvisüsteem on osa meie autonoomsest närvisüsteemist, mille pärusmaaks on meie keha tahtele allumatud funktsioonid. Ehk need protsessid , mis toimuvad meie kehas ilma, et me nende peale mõtleksime.
Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada keha ette tegutsemiseks ebatavalises või pingerikkas olukorras.
Saun kutsub meie kehas esile võitle-või-põgene reaktsiooni
Kujutle, et oled džunglis ja vaatad tõtt tiigriga. Süda hakkab taguma ja peopesad muutuvad higiseks. Keha valmistub võitlema või põgenema. Võib tunduda uskumatu, kuid sauna kõrge kuumus mõjub meile sarnaselt.
Meie keha peab palju vaeva nägema, et kõrge temperatuuriga saunalaval hakkama saada ja mitte ülekuumeneda.
Nii tõlgendame sauna kuuma temperatuuri ohuna ning hakkame alateadlikult valmistuma enda päästmiseks (nn fight-or-flight reaktsioon). Regulaarsete saunatajate (4–7 korda nädalas) keha harjub ajapikku kuumust paremini taluma.
Loomulikult läheme me sauna vabatahtlikult ja ei viibi seal pikka aega. Sellel “ohuolukorral” on meie kehale, ja muuhulgas ka vaimsele tervisele, positiivne mõju.
Loe juurde:
Kas saun aitab võidelda stressi ja depressiooniga?
Saunalaval taob süda nagu sportlasel
Kuigi istume saunas ühe koha peal paigal, reageerib meie süda justkui oleksime füüsiliselt aktiivsed. Kuumas keskkonnas veresooned laienevad. Selleks, et säilitada veresoontes vajalik rõhk, hakkab süda kiiremini verd pumpama. Südamelöögid sagenevad 120, harva isegi 150 löögini minutis. Tavapärases rahuolekus lööb meie süda vaid 60–80 lööki minutis.
Loe juurde:
Kas saunatamine aitab kaalu langetada?
Kuumal laval aeglustub meie ajutegevus
Õhtul sauna minnes oleme me juba pikast päevast väsinud. Meie ajul jätku enam piisavalt ressursse, et tegeleda korraga kehatemperatuuri reguleerimise ja keeruliste ülesannete lahendamisega. Panduna kuumas temperatuuris karmi valiku ette, eelistame esimest. Sesto leme evolutsiooniliselt nii programmeeritud. Nii juhtubki, et meie vaimsed ja ka füüsilised võimed saunalaval on pigem kesised.
Järgmine kord saunas olles võid proovida kirjutada enda nime peegelpildis. Või seletada kaaslastele üldrelatiivsusteooriat. Kui sa ei ole just füüsikaõpetaja ega Leonardo Da Vinci (kes, muide, kirjutas sageli peegelpildis), ei tule sul ilmselt need ülesanded kuumuses kuigi hästi välja.
Naha pindmine temperatuur võib tõusta 41 kraadini
Kas oled kogenud, et pead kuumal saunalaval tükk aega ootama, enne kui higi voolama hakkab? Selgitame, millest see tuleb.
Kuigi naha temperatuur hakkab kuuma kätte sattudes kohe tõusma, hakkame higistama alles siis, kui keha sisemine temperatuur on umbes 37 kraadi. Alles selle kraadi juures saab meie keha aru, et kuumus on ohtlik ja hakkab ennast jahutama.
Nii võimegi lavalaudadel kuiva nahaga istuda hea jupi aega. Alles siis ilmuvad esimesed higipiisad meie otsmikule ja peopesadesse. Peagi on üle 70% meie kehast higine. Higi eritamine, et see saaks meie nahalt aurustuda, on keha viis meid jahutada.
Vaatamata sellele tõuseb keha temperatuur saunas umbes ühe kraadi võrra poole tunni jooksul, jõudes lõpuks 39–40 kraadini. Nii võib inimkeha välja higistada kuni poolteist liitrit vett tunnis.
Keha seesmise temperatuuri tõus vähendab söögiisu
Oled kindlasti kogenud, kuidas kuumalaine ajal või palavikus olles ei taha sa palju süüa. Selle põhjuseks on hormonaalne muutus.
Isu reguleerivate hormoonide töö on häiritud juba siis, kui välistemperatuur tõuseb 30 kraadi ligi. Temperatuuri tõusuga suureneb meie veres täiskõhuhormooni kogus. Selle tulemusel isu väheneb ja tekib küllastatuse tunne. Seda isegi siis, kui me pole suurt midagi söönud.
Saun aitab kehal taastuda
Kui oled üks neist, kelle jalad ja käed tihti külmetavad, siis ilmselt tead ka, et põhjuseks on puudulik verevarustus. Saunas olles laienevad veresooned kuumuse toimel. Laienenud soontes saab veri lihtsamini keha keskosast kätesse ja jalgadesse valguda.
Sauna soojusega paraneb käte ja jalgade verevarustus. Samuti liigub siis punavereliblede abiga neisse piirkondadesse ka rohkem hapnikku. Hapnik on möödapääsmatu, et toota lihasrakkudele vajalik energia ja panna meie keha liikuma.
Hea verevarustuse tulemusena eemaldatakse lihastest päeva jooksul sinna ladestunud ainevahetuse jäägid ja süsihappegaas. Saun aitab kehal taastuda ainult siis, kui leiliruumis on hingamiseks piisavalt hapnikurikas õhk.
Loe juurde:
Millised on sauna ventilasiooni olulisemad põhitõed
Saun aitab kiiremini magama jääda
Saunatamine või soe vann enne magama minekut aitab meil kergemini uinuda, lühendades uinumisaega ligi üheksa minutit ja kindlustab sügavama une.
Põhimõte on lihtne. Kuumal laval koguneb veri meie nahka ja jäsemetesse. Saunast väljudes jahutab see kiiresti meie keha. Inimorganismile on aga omane, et keha jahtumine annab ajule signaali: nüüd on aeg magama jääda.
Loe juurde:
Kui kaua enne voodisse heitmist on mõistlik saunatada?
Saun aitab võidelda viirustega
Kuna paljud viirused ei kannata kõrget temperatuuri, aitab saunatamine haigustekitajatega võidelda.
Sissehingatav kuum õhk tapab ülemiste hingamisteede pinnal asuvad viirused. Lisaks, visates korralikult leili, on sauna õhk parasjagu soe ja niiske. Õhuniiskus võib ulatuda 80%-ni. See niisutab nina limaskesta ning taastab selle kaitsevõime. Nii suudab meie keha ka pärast saunatamist tõhusamalt viirustega võidelda.
Loe juurde:
Kuidas saun aitab võidelda sügis-talviste viirusega?
Kokkuvõtteks
Meie organism kogeb saunalaval ja peale saunaskäiku tervet rida muutusi. Kõiki neid vahendab meie sümpaatiline närvisüsteem, mis tõlgendab kuuma sauna ohuna meie elule ja tervisele. Käivitub võitle-või-põgene reaktsioon. Et päästa keha ülekuumenemisest hakkame higistama, meie veresooned laienevad ja süda on sunnitud kiiremini verd pumpama. Aju asub tegelema ellujäämise koordineerimisega, nii et samal ajal meie mõtteteravus saunalaval just hiilgav ei ole. Lõõgastus ja hea uni on saunast tulles aga tagatud.
Allikana kasutatud:
Hõbepappel, Urmas; Hõbepappel, Liisa; Nellis, Silja; Nellis, Siim. Suur sauna raamat. Tartu, (käsikiri)
